Vastab sotsiaalpedagoog

Käina kooli õpilasesindus esitas mõned küsimused kooli sotsiaalpedagoogile. Küsimustele vastab Anu Hülg.

  1. Kui pikk on normaalne aeg õppimiseks?

Kui kaua sa tavaliselt õpid? Koos pausidega ei tohiks koolipäev minna pikemaks, kui see on tavalisel ajal. Kindlasti on aga neid, kes võivad praeguses olukorras saada oma õppetöö tehtud kiiremini, ja ka siis on kõik korras.

  1. Kui ma peaksin haigestuma, mis saab minu õppimisest?

Kui peaks juhtuma, et sa jääd haigeks, siis põed haiguse läbi (koroona puhul oled kodus karantiinis) ning tervenenuna ja end uuesti hästi tundes jätkad õppimist. Kui haige oled, anna sellest õpetajale teada, samuti küsi nõu, kui tahad uuesti järje peale saada.

  1. Mida tehakse / mis saab lapsega, kes ei õpi mitte midagi?

Eks juhtub sama, mis koolis ikka. Õpilane saab halva hinde või märkuse „mittearvestatud“. Et lapsed on 17. eluaastani koolikohuslased, peavad nad sinnamaani ka õppima.

Küsimus on selles, miks ei õpi ja kuidas aidata tal õppima hakata. Seda arutavad omavahel tavaliselt tugispetsialistid, vanemad, õpetajad ja õpilane ise ning enamasti suudetakse midagi välja mõelda.

  1. Kuidas toimida, kui tööd tuleb esitada 15.3016.00, aga õpilane tahab mõnd ülesannet arutada vanematega, kes on päeval tööl, või on kodus üks arvuti, mida kasutab mitu last, kes seetõttu ei jõua oma töid valmis?

Võta ühendust aineõpetajaga, igal reeglil on erandid.

  1. Mida teha, kui õpilane on jäänud õppimisega jänni? Kui tööd on kuhjunud, millest alustada?

Võta õpetajaga ühendust, tal võib olla sulle häid soovitusi. Kui tunned, et ise ei julge, aga nõu küsida oleks vaja, palu vanemaid. Alusta algusest: võta esimene õppimata tund, loe, kuni tekstist aru saad, tee ära nõutud ülesanded ja saada õpetajale.

  1. Mis on praegu kõige olulisem, kuidas elada ja olla?

Oluline on säilitada rahu. Seda on kõige parem teha kindlat päevaplaani järgides: samal ajal üles, kolm korda päevas söögiaeg, kindlasti liikumine (tubane, õues 2+2 reeglitest kinni pidades) ning õhtul õigel aja magama. Sõpradega suhtlemine on nüüd kolinud nutiseadmesse, ent ärge suhelda unustage, sõbralt saab abi ja temaga on niisama hea lobiseda.

Kui vaja, küsi nõu klassijuhataja, sotsiaalpedagoogi (5667 6177; anuh@kaina.edu.ee; WhatsApp) ja psühholoogi käest.

  1. Mida peaksid silmas pidama minu vanemad?

Nii õppetöö kui ka suhtlemine ja meelelahutus on praegu peamiselt arvutis-telefonis. Nüüd on eriti oluline teha pause, liikuda ning jälgida, et ööd oleksid rahulikud ja nutivabad. Ja rahu, ainult rahu, me saame hakkama!

Küsimused koondas ja edastas sotsiaalpedagoogile kooli huvijuht Julia Gurjeva

Artikli illustratsioon: Image by Gerd Altmann from Pixabay